Tipa-tapa $$
PS! Postituse eesmärk ei ole olla rahatarkuse sõnumitooja, milleks ma tänasel seisul ilmselgelt pädev ei ole. Vaid jagada oma kogemust, kuidas mina "oravarattast" ärkasin, võtmata vastu finantskasvatust 27 aastat oma elust. Vitja, Viktor on mees, kes on terve elu tööd teinud. Kõvasti. Tal on raha, et ära elada, aga finantsilise vabaduse mõistet ta ei tunne. Viktor käib tööl, kus ta ei käiks, kui ta saaks valida seda. Valentina on naine, kes teeb samamoodi väga kõvasti tööd, aga oskab raha kasutada nii, et tema raha teenib talle veel rohkem raha. Valentina passiivsed tulud (investeeringud) katavad tema igakuised kulud. Nii et kui ta ei tahaks, ta ei peaks tööl käima. Ta teeb sellist tööd, mis talle meeldib ja käib seal rohkem hingetoidu pärast. 27 aastat oma elust olin ma Vitja, Viktor. Ja nüüd viimased kaks aastat olen ma natuke rohkem Valentina moodi. Kui ma Vitja olin, siis ma käisin tublisti tööl ja tegin ka ületunde nii palju kui ma sain. Isegi bakalaureuseõp
