Panin kõrvalt

     Kuulsin hiljuti tutvusringkonnas olukorrast, kus pisut riiba ripsutatakse ja minu esimene mõte oli: "MU*N!" Kandsin inimese enda jaoks päevapealt maha ja suunasin sinna mitmeid kuid kõige hullema energiaga emotsioone üldse. Olen inimene, kes on pidevas arengus: karjäärialaselt, kehaliselt, vaimselt, ja eriti just mõttemaailma osas. Olen mõnda aega vaadelnud seda, mis toimub ümberringi ja avastanud kui palju on kõikjal hukkamõistu. Küsisin endalt, kas minu ameti ja isiksusega käib kokku hukkamõist või mõistmine? Vastus oli mõistmine. Ja siin toimuski minu suur mindset shift. Vahel on raske mõista, miks inimesed käituvad nii nagu nad käituvad – hukka mõista on kergem. Siiski, saame ise valida, kummas tiimis oleme.

    Olen ka ise petnud. Hilises teismeeas. Kas olen uhke? Ei. Kas pean end seetõttu vähem väärtuslikuks, halvaks, kalgi südamega inimeseks? Ei! Olen seda käitumismustrit enda näitel aastaid analüüsinud ja avastasin enda (nüüdseks vana mina) kohta päris palju. 

1. Väga suur tunnustus - ja tähelepanuvajadus. Kõik inimesed vajavad tähelepanu, kiitust ja tunnustust. Kui seda lapsest saadik piisavalt saada, on need vajadused suure tõenäosusega tasakaalus. Minu näitele tuginedes on jäänud väga tugevalt puudu isaarmastusest – jäin sellest ilma kuskil kolmeaastasena. Tulemusena hakkas kuskil teismeeas tähelepanu otsimine kuttidelt, kes vähegi sümpaatsed. Alles varastes kahekümnendates hakkas kohale jõudma, et see tähelepanuvajadus ei kao enne, kui ei õpi seda tähelepanu ja tunnustust iseendale andma. Hetkel on nii, et piisab kui ütlen ise endale, et näen hea välja. Saadan endast pildi veel parimale sõbrannale ja kaaslasele ning saan sealt kogu tähelepanu, mida vajan. Olen tähele pannud, et kadunud käitumismustrina on ka ilu- ja bikiinipiltide postitamine. Bikiinipilte null. Ilupilte vahel harva. (Mitte et ma seda otseselt maha teeks – igaühe vaba valik, mida ja kui palju postitada, kas turunduseks, ajaviiteks, elustiilina või sisu loomiseks. Lihtsalt enda puhul oli tegemist kindlalt tähelepanu otsimisega ja seetõttu tõin selle nüansi välja.)

2. Hirm lahti lasta. Oskamatus iseendale turvatunnet tagada. Ma ei osanud üldse varem teadvustada, miks ma juba tundes, et ma ei taha enam inimesega koos olla, suhet ära ei lõpetanud. Selle asemel otsisin või olin leidnud uue inimese ja eelnev suhe sai lõpetatud alles siis, kui järgmine oli kindel – ma petsin. Ja siis mõistsin, et tegemist on hirmuga üksinduse ees. Sain aru, et nüüd tuleb retsilt effortit panema hakata raudse suhte loomisesse iseendaga. See on väga hästi õnnestunud. Saavutada selline võimekus, et olla iseseisev nii materiaalselt kui ka vaimselt on olnud siiani minu elu parim investeering.

3. Madal enesehinnang. Ennast teiste arvelt upitada on väga lihtne. Ennast upitada oma töö ja vaevaga aga nõuab suuremat panust. Teate küll neid kaunitare, kes nii vallaliste  kui ka suhtes meeste ees eputavad – best confidence boost evah! Jah, olen ise ka seda teinud ja seetõttu teangi täpselt öelda, mis selle taga on :) Soovitusi oskan ka jagada: 

  • Work on becoming the best version of yourself - mentally, physically, spiritually.
  • Hustle towards your dreams.
  • Find your passion in this life. 
  • Love yourself unconditionally. 
  • Learn how to be your best friend.

4. Mitte täielik suhe. Kuidas tunda ära, et suhe on mitte täielik? Kui on ilusad sõnad, aga teod nendele sõnadele ei vasta. Kui pidevalt käivad mingid mängud. Kui kaaslane materdab unistusi ja plaane ning pidurdab sihilikult arengut. Kui tülide käigus ei toimu lahenduse suunas liikumist, vaid ainult süüdistamist, ka varasema ette heitmist. Kui inimene pole kunagi "kohal": ei kuula, ei huvitu, on ükskõikne. Kui teise edu tajub esimene ohu või löögina ego pihta. Kui suhtes olevad inimesed elavad justkui täiesti eraldi elusid – tiimitöö puudub. Õnneks on nii, et kui inimesed on avatud arengule ja õpetatavad, siis väga hea kommunikatsiooni puhul on lootust asjade paremaks sujumiseks läbi koos kasvamisena. Kui oled iseendalt harjunud saama täisväärtuslikku panust, siis on mõistlik enda ellu lasta inimesi, kes pakuvad sulle sedasama. Mingis vanuses ei osanud ma üldse analüüsida ega hinnata, mida peaks suhtest saama. Nüüd oskan: 

  • Ausus, ka siis kui tõde on ebameeldiv: parem jagan oma mineviku "koerustükke" kaaslasega ise, kui lasen tal need kuskilt täiesti ebasobival hetkel avastada. 
  • Null mänge: kui saan armukadedaks, siis lähen ja ütlen: "Jou, sain armukadedaks. Aita palun mul see emotsioon ilusti lahti seletada endale ja sellest üle saada," mitte ei hakka vastu armukadedaks ajama. 
  • Sarnane ootus tulevastele elustandarditele: erinevuse puhu võib siin tekkida olukord, kus üks hakkab teist tagasi hoidma, maha tegema, alla tõmbama jne, pidurdades arengut.
  • Julgus astuda vastu keerukatele konfliktsetele olukordadele suhtes ning valmidus teineteise eest väljas olla: kui tekib tüli ja üks pool valab ainult õli tulle, on hea nipp võtta hetk rahunemiseks ja selle asemel, et omalt poolt puid lõkkesse juurde visata, suunata konflikti allikasse armastust. Imelisi asju juhtub selliselt toimides ja lahendus on kiirem tulema – sel viisil oled oma kaaslase eest väljas temast hoolides.
  • Kui oled teineteisega, oled 100% kohal: olen ise näiteks inimene, kes on sotsiaalmeedias sisuliselt "saripostitaja". Minu lähedased aga ei näe mind minuga koos aega veetes kunagi postitamas. Kui siis ainult üksikutel hetkedel. Hea nipp on teha pildid ja storyd, need salvestada ja postitada hiljem, kui on selleks sobilik hetk. 
  • Vastastikune toetus ja kaasa elamine – üksteise fännid, mitte konkurendid. 
  • Rollide vahetumine – kord juhib üks, kord teine: mul oli olukord, kus ma tegin järjest üheksa üheteisttunnist müügipäeva. Minu kaaslane Karl-Martin tassis mulle iga päev tööle isetehtud lõuna- ja õhtusöögi. Võttis üle nö juhtrolli ja toetas. On olnud ka vastupidiseid olukordi, kus olen mina saanud teda toetada.
  • Avatus arengule – õpetatavus.

    Palju olulisemaks kui seda, et petsin, pean enda tugevat isikuomadust pürgimaks alati parema mina suunas. Samuti väga tugevat kontakti enda sisemise maailmaga, mis koostöös analüütilise mõtlemisega võimaldab tohutut arengut inimesena. Olen õppinud hoidma kõiki oma karikaid täidetuna – üksinda. Ja kui ma lähen suhtesse, siis samuti inimesega, kes minu karikaid täita suudab. Kui ei suuda, siis ei suundu täidet mujalt otsima. Selle asemel tuleb leida lahendusi. Ja kui lahendusi pole, tuleb edasi liikuda – ja see viimane saabki olla võimalik tänu oskusele ise oma karikaid täis hoida.

Love yourself first!



Comments

Popular Posts