Ku*at võtaks, mis toimub?!

Sotsiaalmeedia on keskkond, millest on meil võimalik leida väga palju kasulikku infot ning häid eeskujusid, kuid vaid juhul kui oskame tarbitut filtreerida ning end "prahi" ja valeinfo eest kaitsta. Kui seda mitte teha ning võtta tõe pähe kõiki postitusi, on võimalik sotsiaalmeediast endale ka korralik häda kaela tõmmata. Üha enam on see suunamudijate teha, millele või mismoodi mõtlevad meie noored, kelle mõttemaailm ja väärtushinnangud on alles välja kujunemas, millele mõtlevad inimesed, kes ei ole oma otsustes kindlad, vajades pidevalt teiste eeskuju ja nõuandeid. Ka inimesed, kellel on probleeme enesehinnanguga ning kes kipuvad endas kahtlema. Teema puudutab samuti kõiki neid, kellel endil puuduvad piisavad teadmised mistahes valdkondade, näiteks tervisliku toitumise või ka ärevushäirete kohta, millest nad esmakordselt näiteks mõne enda suunamudijast eeskujult kuulevad ning vastavalt kuuldule/nähtule/loetule ka oma arusaamad kujundavad. Minu arvamus on, et suunamudijatel ei tasuks puudutada teemasid, mille kohta ei ole ei teadmisi, milles puudub kvalifikatsioon ja ka vastav haridus. On parem ja ohutum, kui nende teemadega tegelevad inimesed, organisatsioonid ja spetsialistid, kelle eesmärk ei ole saada meeldimisi ning kasvatada jälgijaskonda, vaid kes teevad oma teavitustööd hingega hoolides meie inimeste tervisest ja heaolust.

Mõnda aega hoidsin pikalt sotsiaalmeediast eemale, kuna tundsin ka ise, et ma ei oska end teatud sisu ja nende mõjude eest kaitsta. Kuna mul on diagnoositud skisoafektiivne häire ning haigusega võitlemine ei ole olnud kerge, tekkis mul probleeme ülesöömisega. Minu puhul oligi probleemiks kinnisidee tervisliku toitumise ja mulle visuaalselt meelepärase rasvaprotsendi taastamise osas. See oli saanud minu põhiprobleemiks ning otsisin lahendusi ka sotsiaalmeediast. Nüüd kui ma olen ennast asjaga kurssi viinud ja otsinud professionaalset abi, oskan ma sellelaadseid postitusi filtreerida ning ei jookse otsekohe kõiki nähtud meetodeid ise järele proovima. Kuna tean, mis mõju võib avaldada valeinfo saamine sotsiaalmeediast, on minu arvates ääretult vajalik järgnev teema üles võtta. 

Mõni päev tagasi avaldas Eesti mõistes tuntud suunamudija oma sotsiaalmeediakontol video, kus ta rääkis kurbusest. Kui ma õigest aru sain, oli postitus valminud loetud raamatu põhjal, mis õpetas kujundama ise oma mõttemaailma, kui sees valitseb sügav kurbus. Postitus ise oli hea ja huvitav kuulata. Sellel oli tõepoolest sisu, kuid kahjuks oli postituse alguses ning lõpus minu arvates kasutatud teatud termineid ebatäpselt ja paljude kõrvu jõudis nii mõnigi väide kui valeinfo, mis võib just neidsamu eelpool mainitud inimtüüpe mõjutada ning seda üldse mitte heas suunas. Nimelt tõmbas suunamudija võrdusmärgi kurbuse ja depressiooni vahele ning väitis, et tema jaoks sellist asja nagu depressioon üleüldse ei eksisteerigi. Talle lojaalsed jälgijad näevad teda peale seda postitust kui imenaist, kes ilma ravimiteta depressiooni seljatas, kuid inimesed, kelle teadmistepagasisse kuulub ka natuke midagi teaduspõhist, tema öeldu üle väga suurt rõõmu ei tundnud. Lisaks, kui ma nüüd asjadest õigesti aru sain, on suunamudija soovitus üheselt kõigile depressiooniga kokkupuutuvatele inimestele mitte süüa antidepressante. Tema arvates peab lahendusi otsima mujalt. Siin on sees oma tõde, kuid üks ühele seda võtta ei saa. Ma ei soovi kunagi kellelegi halba ning mul on tõepoolest siiralt hea meel, et tema sai hakkama ilma ravimiteta, kuid pilti tuleb näha suuremalt. See, mis toimib ühel, ei pruugi toimida teisel ning lisaks on depressioonil ja depressioonil väga suur vahe. Lisaks puudus järeldustel igasugune teaduslik ja meditsiiniline taust, mis sellise teema puhul peaks olema number üks.

Mina olen samuti inimene, kes ei ole meditsiinilise taustaga, kuid kes antud momendil on Tartu Ülikoolis psühholoogiaõpingute raames läbimas kursusi nagu "Kliiniline psühholoogia" ja "Psühhopatoloogia". Lisaks on mul selja taga viis aastat kogemust elades skisoafektiivse häirega, mille bipolaarse komponendi üheks põhisümptomiks on samuti depressioon. JA ISEGI MINUL, kes ma olen kuulanud õppejõude kliiniliste psühholoogide näol, olen lugenud teaduspõhist kirjandust, olen neil teemadel suhelnud aktiivselt oma psühhiaatriga, kes on ühtlasi ka Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppejõud, minul, kes ma olen aastatepikkuse isikliku kogemusega, ei jätku ka mune, et oma postituses pilduda väiteid, et depressioon ei ole haigus või et antidepressandid on mürk, vaatamata sellele, et viimases on mul ka välja kujunenud oma ISIKLIK arvamus, mida ei tohiks igaühele välja öelda.

Põhjus on väga lihtne. Kui keegi väidab, et depressioon ja kurbus on üks ja sama ning inimeses endas kinni ning antidepressante süüa ei tohi, võib mõni inimene, kes on haavatavas seisundis haarata kinni mistahes õlekõrrest ning võtab sellist väidet tõe pähe. Loomulikult ei ohusta see erudeeritud, teadlikke ning intelligentseid inimesi, kuid nagu eelpool mainitud sai, on meie hulgas ka noori, kes alles arenevad ning neid, kes on kergelt mõjutatavad. Ja pole välistatud, et just keegi neist põeb parasjagu depressiooni või muud seisundit, millega kaasneb depressioon. See ei pruugi mõjutada ega endaga midagi tõsist kaasa tuua, kuid samas laskudes äärmustesse võib see viia ravimite poolelijätmise tõttu tekkinud seisundi halvenemiseni ning kahjuks ei ole depressioonist kaugel ka enesetapp. 

ON ESMATÄHTIS, LAUSA ELULISELT VAJALIK JAGADA INIMESTELE ADEKVAATSET INFOT, ET DEPRESSION ON HAIGUS NAGU IGA TEINEGI JA EI PRUUGI SÕLTUDA INIMESE TAHTEJÕUST, MOTIVATSIOONIST EGA KA MUUDEST ISIKUOMADUSTEST, ET EI TEKIKS OLUKORDA, KUS INIMENE HAKKAB NIIVÕRD HAAVATAVAS SEISUNDIS SÜÜDISTAMA ISEENNAST!!! Nagu juba öeldud sai, on meil organisatsioone, mille liikmeteks on pädevad inimesed, kellel on vajalikud teadmised ja õige motivatsioon selliseks teavitustööks. Kuulun ühte sellisesse vaimset tervist edendavasse organisatsiooni ka ise ning antud olukorra tõttu oleme kõik äärmiselt löödud ja murelikud. Kui sotsiaalmeedias hakatakse levitama infot, mis võib luua ühiskonnas stigmasid, muuta inimeste suhtumist depressiooni põdevate inimeste osas ning äärmuslikel juhtudel seada ohtu mõne inimese elu, on minu kui hooliva ja vastutustundliku inimese südameasjaks säärased väited ümber lükata. 

Kõikidest tugeva vaimse tervise nimel võitlejatest siiralt hoolides

Karmen