Main goal of 2024: to survive
Aastad ei ole vennad. Mõnel aastal täitub palju võimsaid eesmärke. Mõni aasta möödub eesmärgiga jääda ellu. Mis õpetas, et enam elulisemat lahingut olla ei saa. Kõikide selle aastaste rohkete kaotuste najal sai minust Inimene ja ma ei saa vihata elulisi väljakutseid, mis kasvatasid minust Naise, kelle auks täna klaasi tõstan. Nii paljude ootamatustega aastat mul veel eluteel olnud ei ole. Lihtsalt ulmelised muutused päevapealt, reageerimisajata ja otse sõtta. Ja nii terve aasta, kuni lõpuni välja. "Õnnetuse" sees oli lademes õnnelikke hetki ka ja sellega tuli kaasa suur turvatunne: ümberringi võib kõik põleda, mina olen rahulik ja naudin seda, mis mul on. Suure tänulikkuse tundega kirjutan seda postitust. Suurim tänu läheb Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku akuutosakonna meeskonnale, kes sel aastal nii nagu kõigi teiste elude eest, võitlesid väga tugevalt, järjepidevalt, terve aasta ka minu elu eest. Sel aastal oli haigla minu teine kodu. See sõda, paljude kaotat...
