Lugemissoovitus

Vahel on hästi raske uskuda, et midagi head saab veel üldse juhtuda. Eriti siis, kui eluteel on pidevalt takistused ja raskused, mis on iga raske psüühikahäirega elades sageli paratamatud. Ega kui ma olen toorelt aus – arstil käimisest üksi on vähe. Kui võtta ravimeid üksi, aga kodus mitte midagi ise enda heaks teha, ei ole ka tulemus ehk et nii hea, kui võiks. Lisan, et perioodid, kui tõesti ei jaksagi panustada, on okeid – mul on endal selja taga pooleteise aasta pikkune periood, kus oligi iga päev ärgates üks ja ainus eesmärk täna mitte endalt elu võtta.

Kaks lugemissoovitust, mis minu jaoks individuaalselt on olnud elumuutvad: Stephanie Stahl “Sinu sisemine laps” – põhineb skeemiteraapial, ja “Manifesteeri, sukeldu sügavamale” Roxie Nafousi, mis aitab väga hästi teadvust suunata uskuma paremasse tulevikku, lahti lastes äsjasest minevikust, mis oli raske. Et tekiks arusaam, et iga sekund on uus võimalus ja ükski negatiivne kogemus ei defineeri seda, kuidas kujuneb tulevik. Seda defineerime ikka ise. Lisaks on viimases raamatus väga palju häid sisemisele lapsele suunatud praktilisi harjutusi, mis aitavad aru saada käitumismustritest ja ka hirmudest, mis meid veel tagasi hoiavad. Mina ise käin ka teraapias järjepidevalt, ja need kaks raamatut väga toetavad seda.

Mul oli viimane elukogemus selline, et ma siiralt usun, et inimene on võimeline end ükskõik millest läbi närima, kui on seatud vastav tegevuskava ja on kokku pandud tiim oma ala proffidest. Millele mina rõhku paneks: traumadele, saboteerivatele käitumismustritele ja distsipliinile. Mida terviklikum oled vaimselt ja füüsiliselt, seda enam on see “tanki” efekt, et surud ennast igalt poolt läbi, JA LISAKS ka pärast suuri tagasilööke ei kibestu ja oled võimeline uskuma ja manifestima head oma ellu. Ma ei räägi seda praegu teoorias, vaid oma kogemusest.

Me sünnime siia mingi pagasiga kõik. Ja on valida, kas see ära lahendada ja õppida sellest, mis on tagasi hoidnud, või elu lõpuni pimedat panna. Elu saab elada ükskõik milliseks. Saab end tunda “invaliidina”. Saab end tunda terviklikuna, vaatamata sellele, mis on digiloos.

Tervitades

Karmen