Rõõmus tervitus

Hei-hei!

Mu elu on olnud vahepeal täielik apocalyps, pehmelt öeldes. Ma käisin pesumasina trumlist sisuliselt läbi ja see kõik oli väga-väga õudne...

Ma mõtlesin kirjutada oma senimaani ekstreemseim kogemuslugu blogisse, kuid ma otsustasin läheneda terviklikumalt ja ma kirjutan oma sellest peidus oldud ajast ja sellele eelnenust hoopis oma teise raamatusse, mis ilmub umbes sellel ajal, kui lõppevad mu magistriõpingud. Esimene raamat selle kõrval on poisike xdddddddddd

Pikk tervenemisprotsess on selja taga ja elu on jälle sees. Issand, teist korda seda teekonda enam ei :D

Aga muidu läheb ikka hästi. Jalad all taas ja meel kerge, rõõmus. Ootusärev tuleviku ees.

Sotsiaalmeediast mind enam nii kergesti ei leia põhjusel, et ma väldin "Britney Spearsi efekti". Haigushoogu ei pea häbenema never ever vahet pole, mida sots meedias korraldad, aga arvestama peab sealtpoolt ekraanitagustega ka. Tolerants on madal. Kuna mul siin natuke "mainekahju" kui lähtuda ühiskondlikest normidest sai tehtud, siis ma edaspidi hoian oma sots meedia ringi väga kitsana.

See aga ei välista teavitustööd, ega teist raamatut, ega seda, et mul võib-olla et on tulevikus oma podcast.

Tervitades

Karmen