Aitäh ♥

Hommikust!

Juba üleval, kohe TalTechi poole ajama.

Suur-suur aitäh! Enimloetumad blogipostitused on jõudnud 10k piirile ja blogi tänahommikune statistika:

Võimas! Huvi vaimse tervise teemade vastu muudkui kasvab ja kasvab, ning inimesed muutuvad järjest teadlikumaks. 

Blogi inaktiivsuse perioodil külastused vähenesid kordades, aga siiski käidi sihuke kuni 400 vaatamist kuus.

Statistika ei näita inimesi kokku, kes siin käinud on, vaid vaatamisi kõikide postituste peale kokku. Mõni vaatab ka mitu korda ühte, olen kuulnud. Ehk siis saja kolmekümnes tuhandes võib olla mingit inimest ka sada korda.

Paneme aga edasi ja katsun omalt poolt anda kõik, et kasulikkust mitte hoida, vaid tõsta. Ja kui ma nägin külastatavuse kasvavat hulka ja sain tagasisidet ka vaimse tervise valdkonna edendajalt tekstis olevate riskikohtade osas, siis ma pöördusin tema poole abiga selles osas, ja ta pakkus saada minikoolitus. Ning kontakteerusin ka veel muude Eesti juhtivspetsialistidega valdkonnas, et mind koolitataks ka individuaalselt, väga süvitsi. Eelkõige selle viimase ekstreemse loo jagamise pärast. Et oleks kõik ohutegurid riskigruppidele teada mulle, kui seda lugu jagada, ning ma jagaks nagu proff, null kahjuga null indiviidile.

Kui keegi veel peab blogi vaimse tervise teemadel, siis panen südamele, et on väljendeid, ja teemasid, mida ei saa detailidesse laskudes uisa-päisa jagada. Ma koolitusejärgselt kindlasti olen palju teadlikum, aga praegu juba paari üksikut asja hooman veidi. Sõnastus on kriitiline just riskirühmadele.

Et kindlasti koolitada ennast kõigepealt ja siis hakata rääkima neil teemadel. Ma ise tänaseni panen täiega pange vahepeal. Ja ma ise tegin vastupidi, hakkasin kogemust jagama enne kui õppima, kuidas jagada, natuke kahetsen. Aga olen tänulik, et saan toetust ja tagasisidestamist, ning minu teadlikkusse panustatakse – lõppkokkuvõttes oleme samal missioonil. :)

Ma natuke muudan blogipostituste struktuuri selle koha pealt, et illustreeriv materjal saab sageli toetust videotega ka (osa materjali on juba valmis monteeritud), et oleks sõnadele lisaks ees ka visuaal, mis "õdedesse"-"vendadesse" inspiratsiooni süstib, ja aegajalt olukorda näitlikustab paremini. Et oleks sihuke jutt-lühifilm formaat ka rohkem. Ma ju vana influencer, mul terve elu üles filmitud igasugustes seisundites :D

Lisaks tahan ma tuua Teieni rohkem ka seda, just nende pärast, kes seda teekonda alustavad, et see elu raske psüühikahäirega valdavalt ei ole kannatused, vaid väga suured võidud, elamused ja naeru, rõõmu, lusti täis hetked. On valida endal, kuidas elada. Alati on valida. Ravimeeskonnaga tihe koostöö ja õppimine sel teekonnal, on need võtmesõnad. Siin blogis ma siiani olen rohkem rääkinud just nendest rasketest hetkedest, ja mõnel "värskel" võib-olla tekib must masendus, et kas see edasine elu ongi selline piinlemine siis. Ei ole üldse! Vahepeal ikka on väga raske, aga lootus püsib tugevalt igas olukorras. Oluline on abi vastu võtta.

Minul näiteks on lisaks ravimeeskonnale pandud kokku ka väga tugev tiim. Väljaspool haiglat me vajame samuti tiimi. Ma "koolitasin" järk-järgult aastate jooksul kõik oma lähedased välja, et nad oleksid samuti kogemuseksperdid selles osas, mis otsustega mind vahepeal suunata, et ma endale kahju ei teeks. Ja mis te arvate, kui mugavalt nad ennast alguses tundsid, kui ma rääkisin väga stigmatiseeritust ja hirmu tekitavast luululisest episoodist. Esialgne reaktsioon oli vaikimine sealtpoolt, pilk alla. Nüüd loeme digilugu koos ja oleme sealsest kõht kõveras. Harjumine võtab aega. Step by step, nagu ma kogu aeg räägin :)

Üksi ma oleks ammu pilbas juba, ütlen ausalt. Ma ei ole kõik-võimas ega üliinimene selles osas. Ma vajan väga palju suunamist ja tuge, igapäevaselt. Minu postituses Kasulikke linke saab klikata lingile, kus on võimalik tutvuda tugiisiku teenusega. Ma kaalun seda ka ise veel praegusel ajal – sotsiaaltöötaja rangelt soovitas. Ma lihtsalt kahjuks väga ebaeeskujuliku käitumisena lendasin pea ees magistri teise aastasse sisse, ja jätsin tegelemise pooleli. Aga võtan ette taas.

Ilusat reedet ja nädalavahetust!

Karmen