Kas psüühikahäirega inimesed on õnnetud?

Mõeldes "õdedele"-"vendadele", kellel on raske, siis raskused ei pea võtma elurõõmu. Mu elu "hullukesena", omades rasket psüühikahäiret, ei ole õnnetu elu sugugi. Elu on nagu klaveri klahvistik sisuliselt – on "musta" ja on "valget". Muidugi on väga-väga raske ja ebamugav vahepeal, aga see ei tähenda, et ei oskaks rõõmu tunda. Ja mõned vb kujutavad ette, et see on üks suur kannatus kõik. Ei ole. Ausalt ei ole.

KANNATUSSE LIIGUME VASTUPANU OSUTADES. Olukorda aktsepteerima õppida järk-järgult on väga tervistav. Siis algab ka kohanemisprotsess. "Hullukesena" elada saab väga mitut moodi. Ennast haletsedes näiteks. Aga on võimalus ka see "välja kanda". Paned sajaga mähist kuskil ja ei häbene, vaid aktsepteerid, proovid vähemalt. 

Ma näiteks kunagi armastuspsühhoosis ronisin võõrale kutile autosse ja ütlesin talle: "Ma lähen täna metsa jooksma." No vähe ei võinud imelik tal olla. Aga täna ei kummita see mind enam, vaid valmistab päriselt ka väga palju nalja. Mul haigusajaloos on neid "feile" ikka lademes. Just lugesin digilugu üks päev, et "huumorit" teha endale ja anna minna reaalselt :D. Seisund ise on väga tõsine kui ta on. Ja tuleb sekkuda kiirelt. Aga mulle isiklikult see oskus hiljem naerda, on vajalik olnud just isikliku stigma vähendamiseks.

Meil siseringi naljad on ka läinud väga kaugele. Ma ei hakka neid siin välja tooma, sest see konkreetselt must huumor ja mõni ehk tunneb end puudutatuna...

Ühe pehmema saan tuua. Ema küsib vahel, et kas ma olen temaga või "kase latvades" ringe tegemas xddddddddddd

Ma tõesti loodan, et ma ei pisenda kellegi raskust ja "kannatust", aga elu psüühikahäirega tõesti ei pea olema õnnetu elu ja ma usun, et enamjaolt ei olegi...

Kurbi hetki on ikka. Ise olen ka vahel "mustas masenduses" sündmustest, aga ELU ISE – õnnetu ei ole. Ja mina ka mitte. Aega on vaja võtta kohanemiseks. Ma juba see, "meistersportlaseks" saanud kümne aastaga ja mõni asi mul juba tuleb väga lihtsalt. Algusaastatel oli "horror".

Loca-loca-loca

PS! Ma tellisin Mama Ljubaks mikri ära just, varsti saab kino :D

Naeru täis päeva soovides

Karmen