Mania ei hüüa tulles

 Mis ma veel teha soovitan, on üle vaadata kõik oma kohustused ja natuke tegeleda nende kaardistamisega. Eesmärgiga midagi hetkel ehk pausile panna. Mania ja hüpomania, või suurenenud aktiivsuse ajal on nii, et ega sa jõuadki kõike ja igale poole ja ei pane tähelegi, kuidas kuhi kasvab :D aga mis on murekoht, see liigne tegemine tekitab seda nagu ma nimetan aju ülekuumenemist, kuni kõik projektid on endasse neelanud ja sa ei saa pidama enam. Kuniks kõik õhku lendab ja ongi vsjo.

Ma teen enda näitel:

Magistrantuur 1. sept-29. dets:

• 2 kaitsmist
• 22 kirjalikku tööd
• 4 ettekannet
• praktika
• magistritöö teoreetiline osa
• 4 eksamit

Töö: 35 h nädalas

Kolimine

Loovprojektid:

• kleidikollektsioon "Roosid"
• podcast
• raamat + Hooandja
• koostöö meediaga
• karaoke-"projekt"

Trenn:

• tantsimine
• venitamine - eesmärgistatud, tähtajaga
• lauatennis
• jõusaal - eesmärgistatud, tähtajaga

Nonii. Ma vist olen kõndiv probleem :D või siis mul on väga suur probleem. Lihtne on sattuda sellisesse olukorda, kui mingi hetk aktiivsus tõuseb ja siis hakkabki kuhjuma. Seda vist tavaajuga inimesele ka too much. Hetkel loovprojektid on need kõige ahvatlevamad, aga panin korra pausile. Ja prioritiseerisin, mida mul vaja on teha kindlasti, ja kas ma olen üldse võimeline tegema. Kooliga, oleks praegu oktoober, ma võtaks akadeemilise, aga mul on juba enamus asju esitatud, nii et enam pole mõistlik. Vaja lõpuni minna ikka.

Loobusin hetkel loovprojektidest ja trennist + venitamise eesmärgi TÄHTAJAST, ka kolimisest. Trennist ja loovprojektidest kuni semester on lukus. Ja jaanuaris saab rahulikult ette võtta.

Hea, et mulle öeldi, et ma hüperaktiivne. Muidu ma oleks padavai minema lennanud jälle, kaselatvadesse ringe tegema :D

Ma ei ütle, et tehke lohakalt kõiki neid asju, aga kellel veel on perfektsionismiga muresid, siis seada eesmärgiks 120-160% on natuke üle võlli ikka. Hea tulemus on ka hea tulemus. Mul siin tekkis soov perfektsest veel paremini teha vahepeal. Läks untsu. Lihtsalt siin juhtus selline asi vahepeal, et ma sain väga tugeva trauma. Mind saadeti konkreetselt nahh*i ja visati tänavale päevapealt pm, ja siis tekib see sisekõne jälle, et sa pole väärt mitte midagi ja kuna sul on häire, siis sa pead tegema rohkem. Mul see kunagi oli väga tugevalt esil juba, ja vahepeal enam mitte, aga nüüd tuli uuesti võimendatud kujul tagasi. Eks ma jahvatan psühholoogile tund aega sellest, sest ma sain bänni viiest kohast kokku, kui mul see väga suur raskus oli nüüd. Nii eraelus kui tööalaselt.

Ja ma soovitan kellelegi rääkida neid muudatusi ja tegevuskavasid, ja seda, et teil meeleolugraafik, mida täidate. Mulle meeldib siin kirjutada sellest, siis mul on tunne, et ma olen "lubanud" ja öelnud teistele ja siis pean rohkem kinni ka nendest asjadest. Ei tea seda, kas kõigile nii mõjub, aga mul tekitab seda "eeskuju" efekti ja siis ma olen tubli. Muidu on see et, ah mis see 1 kohv ikka juurde ära ei ole. Aga ei! Blogisse kirjutasin 1 kohv, järelikult on 1 kohv. Et vb mu kirjutised kedagi harivad, kedagi aitavad, aga mind ennast aitavad ka :)

Nende projektide pausile panemine aitab väga hästi ajul puhata, sest maha ei võta see ainult kohustust, vaid ka stressi.

Ma nüüd siin olen alates reedest toimetanud ja mul on täna juba parem olla, kui reedel oli. Keskendumisvõime on parem ja kuna on vähem asju nüüd, ei ole stressi, et äkki ma midagi ei jõua tähtaega teha ja pean unearvelt tegema. VIIMANE ON KEELATUD! Ma teen nii, et kui ma tean, et mul on enne tööpäeva vaja kooliasju veel teha, siis ma võtan kell kaheksa õhtul unerohtu, et ma kohe magama jääks ja saaksin varahommikuni sügavalt magada. PS! Unerohu teemad tuleb ka arstiga läbi rääkida. Ma siin kodus muidu magan ilma, aga kui on väga vara äratus, siis ma kardan, et ma ei jää kohe magama kell kaheksa ja tunde jääb puudu. Siis olen võtnud. Mulle on öeldud, et kõige olulisem on see, et unetunnid tuleks täis. Kas siis rohuga või ilma.

Minu miinimum on 8 h. Eesmärk on praegu üle selle magada võimalusel, sest see aitab ajul taastuda.

Muidu ma kirjeldaks, et eile-täna juba sihuke +2. Ainuke, mis mind tohutult ärritab, on see, kui inimesed hingavad. Juba see on suur müra ja väga häiriv mu jaoks. Aitäh ma ei tea kellele seal iganes kodukontori eest. Saan rahus olla.

No ma suht kõnnin praegu noateral ja sellest väga keegi ei saa aru, kuidas ma end juba jõudsin tööle vormistada vahepeal. Ma pidin magistri lõpuni kodus istuma, aga see selleks. Ma ise ka vahepeal vist ei saa hästi aru. Ja see seda seisundit iseloomustabki – kontroll pole meie, kui me ei teadvusta. Vähemalt mul oli nii palju mõistust tippaktiivsuse ajal, et mitte vastu võtta väga koormavat juhpositsiooni, mida pakuti...

Kui keegi tahab mulle jõulukingitust teha, siis 15 kg stabiilsust palun :D

See olukord, mis praegu on – kriitilisel hetkel tuli signaal väljastpoolt mulle. Ma arvan siin nädal-kaks veel ja ma oleks õhku lennanud. Õnneks on mul kombeks oma mõtteid jagada inimestega ja hakata pikki e-maile laiali saatma – sai kohe "haardesse" võtta. Seekord ma saatsin neid meile otse haiglasse ka. Nii et läks hästi.

Ka Sulle jõudu soovides, kõige sellega...

Karmen