Tere

 Mul sõbranna ütleb alati et, “Karmen, sa ei pea kellelegi midagi selgitama. Kelle asi see on. Tee seda, mis sulle endale hea.”

Aga noh, iga kord, kui mul on olnud vaiksem periood, siis minuni ikka siit-sealt jõuab, et inimesed, sellised, kes kaasa elavad, on mures.

Mul puudub statistika, paljud blogilugejad kuulasid seda podcasti, viimast. Aga kokkuvõtvalt, siis ma viibin hetkel oma tulevase raamatu eelviimases peatükis. Kus juba on päike väljas, lilled õitsevad ja linnud laulavad, aga samal ajal see äikesepilv võib veel suunda muuta.

Ma ei tea. Ma ei taha ka nagu olla see inimene, kes traumeerituna lahmib ja paugutab ja oma kuvandit kahjustab. On perioode, kunas inimene keskendubki iseenda heaolule. Ja ehitab oma elu üles. Sealt, kust pooleli jäi.

Pigem jah pikem paus praegu. Ma ei saa aidata teisi, kui ma ise abi vajan. Kuskile niimoodi pikas plaanis ma ei kao kindlasti. Mulle tundub, ma sündisin selle tegevuse jaoks😃. Lihtsalt jah. Ma ei soovi praegu mingi info lekkimist kuskile. Ja vajangi rohkem privaatsust. Eks ikka ju. Enesetunde järgi tehakse neid asju. Raamatut päris välja ei anna, kui ise keset lahinguid. Sama on blogiga. Postitus tuleb siis, kui kogemus on läbitud. Aga praegu ma ise korjan kogemusi. Ja nii ongi.

Olge terved🦄

Karmen